I a klass

Toom Õunapuu koostatud "Miksimikser" ootab katsetama.
Staažikas eesti keele õpikute autor Toom Õunapuu on koostanud omalaadse intelligentsustesti, milles on 100+1 miks’i.
Mängu küsimused on antud üsna süsteemitult ja nõuavad mängijalt terast tähelepanu: tõsimeelsete mõtlemis- ja keeleküsimuste sekka on pikitud üksikuid naljaküsimusi, mis oma argises primitiivsuses kontrollivad nuputaja
leidlikkust ka enesestmõistetavate põhjenduste tabamises.
Igale küsimusele on pakutud kontrollvastus ja mängija kogub punkte, klikkides nupule kas „Teadsin” või „Ei teadnud”. Mängu lõpus võib saada oma mõtlemisvõimele humoorikas võtmes üldhinnangu.
Miksimikseri testi leiate koduleheküljelt  lingi alt vajalikke/huvitavaid internetilehelülgi.

Hinnangud esimeses klassis
Õpetaja lähtub õpitulemuste hinnangute andmisel üldjuhul järgmistest põhimõtetest:
Hinnangu “väga hästi” saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on õige, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov
rakendamine;
Hinnangu “hästi” saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest;
Hinnangu “harjuta veel” saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õige, kuid esineb mõningaid puudusi ja eksimusi, põhioskused on omandatud
lünklikult ja teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi.
Hinnangu “on raske” saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on ei ole põhiosas õige, esineb mõningaid puudusi ja eksimusi, põhioskused ei ole omandatud täielikult ja teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi.
Hinnangu “on väga raske” saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas vale, esineb palju puudusi ja eksimusi, põhioskused on omandamata ja ei suuda teadmisi rakendada praktilises tegevuses.

Probleem-peatäi (artikkel)

Külmakraadid

Külmapüha määramisel tuleb juhinduda tervisekaitseinspektsiooni koostatud tabelist, milles on arvesse võetud tuule kiirust, õues valitsevat temperatuuri ja õhuniiskust. Tajutava õhutemperatuuri tabel

(1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

(2) Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri.

(3) Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

(4) Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi.

(5) Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:
1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 10 ºC;
2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;
3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

(6) Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudi veebilehel http://www.emhi.ee avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Tervisekaitseinspektsiooni veebilehel avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel.

Allikas: Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele